SSD tähistab Solid State Drive. See on teatud tüüpi salvestusseade, mis kasutab andmete salvestamiseks välkmälu, mitte tavalistes kõvaketastes (HDD) kasutatavaid pöörlevaid kettaid. SSD-d on kiiremad, töökindlamad ja tarbivad vähem energiat kui kõvakettad, muutes need populaarseks valikuks nii isiklikuks kui ka ettevõtteks kasutamiseks.
SSD tähistab Solid State Drive. See on teatud tüüpi arvutisalvestusseade, mis kasutab andmete salvestamiseks välkmälu, mitte tavapäraste kõvaketastes leiduvate ketaste asemel. SSD-d on kiiremad, töökindlamad ja energiasäästlikumad kui kõvakettad, mistõttu on need tänapäevaste arvutite ja sülearvutite jaoks populaarne valik.
Tahkis-draivid (SSD-d) muutuvad arvutimaailmas üha populaarsemaks tänu nende suurele kiirusele ja jõudlusele võrreldes traditsiooniliste kõvaketastega (HDD). SSD on teatud tüüpi salvestusseade, mis kasutab andmete alaliseks salvestamiseks välkmälu, võimaldades kiiremat lugemis- ja kirjutamiskiirust ning tõhusamat andmehaldust. Erinevalt HDD-st ei ole SSD-l liikuvaid osi, mistõttu on see vastupidavam ja mehaaniliste rikete suhtes vähem vastuvõtlik.
SSD-d on olnud kasutusel juba mitu aastakümmet, kuid alles viimastel aastatel muutusid need taskukohasemaks ja avalikkusele kättesaadavamaks. Seoses pilvandmetöötluse levikuga ning vajadusega kiirema ja usaldusväärsema andmesalvestuse järele on SSD-d muutunud populaarseks valikuks nii isiklikuks kui ka professionaalseks kasutamiseks. Olenemata sellest, kas olete mängija, sisulooja või ettevõtte omanik, võib SSD teie süsteemi jõudlust ja tootlikkust märkimisväärselt parandada. Selles artiklis uurime, mis on SSD-d, kuidas need töötavad ja miks on need kõvaketastega võrreldes parem valik.
Mis on SSD?
Solid State Drives, üldtuntud kui SSD-d, on teatud tüüpi salvestusseadmed, mis kasutavad andmete püsivaks salvestamiseks integraallülitusi. Erinevalt tavapärastest kõvaketastest ei ole SSD-del liikuvaid osi, mistõttu on need kiiremad, vastupidavamad ja vähem rikkeohtlikud.
Määratlus
SSD on püsiv salvestusseade, mis kasutab andmete salvestamiseks NAND-põhist välkmälu. See suudab andmeid lugeda ja kirjutada palju kiiremini kui traditsiooniline kõvaketas, mis kasutab andmete salvestamiseks ja toomiseks pöörlevaid kettaid. SSD kiirust mõõdetakse megabaitides sekundis (MB/s) või gigabaitides sekundis (GB/s) ning see võib oluliselt parandada arvutisüsteemi jõudlust.
ajalugu
Solid State Drives on erinevates vormides kasutusel olnud mitu aastakümmet. Varasemad SSD-d põhinesid RAM-il ja olid nii kallid, et neid kasutati ainult ülimalt tipptasemel ja superarvutites. Tehnoloogia arenguga on aga SSD-d muutunud soodsamaks ja laiemalt kättesaadavaks.
Esimese müügiloleva SSD-ketta tutvustas 1991. aastal SanDisk, mis kasutas NAND-põhist välkmälu. Sellest ajast alates on SSD-d muutunud üha populaarsemaks ja nüüd kasutatakse neid tavaliselt sülearvutites, lauaarvutites ja serverites.
Viimastel aastatel on SSD-d muutunud soodsamaks ja pakuvad suuremat salvestusmahtu. Samuti on neil pikem eluiga kui tavalistel kõvaketastel ja need on vähem altid riketele. Seetõttu valivad paljud arvutikasutajad oma salvestusvajaduste jaoks nüüd SSD-d traditsiooniliste kõvaketaste asemel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et SSD on teatud tüüpi salvestusseade, mis kasutab andmete püsivaks salvestamiseks NAND-põhist välkmälu. See on tavalisest kõvakettast kiirem, vastupidavam ja vähem tõrkeoht. SSD-kettad on olnud kasutusel juba mitu aastakümmet ning viimastel aastatel on need muutunud üha populaarsemaks tänu oma taskukohasusele ja paranenud jõudlusele.
SSD vs kõvaketas
Kui soovite valida pooljuhtketaste (SSD) ja kõvaketaste (HDD) vahel, tuleb arvestada mitmete teguritega. Selles jaotises võrdleme SSD-sid ja HDD-sid nende kiiruse, maksumuse ja vormitegurite põhjal.
Kiirus
SSD-d on kõvakettast palju kiiremad ja selle põhjuseks on nende andmete salvestamise viis. SSD-d kasutavad andmete salvestamiseks NAND-põhist välkmälu, mis võimaldab neil andmetele kiiresti ja ilma mehaaniliste viivitusteta juurde pääseda. Seevastu kõvakettad kasutavad pöörlevaid kettaid ja liikuvaid lugemis-/kirjutuspäid, mis võivad põhjustada viivitusi ja aeglustada juurdepääsu andmetele.
SSD-de lugemis- ja kirjutamiskiirus on vastavalt kuni 3,500 MB/s ja 3,300 MB/s, samas kui HDD-de lugemis- ja kirjutamiskiirus on tavaliselt vastavalt umbes 120 MB/s ja 100 MB/s. SSD-d on eriti kiired, kui tegemist on juhuslike lugemis-/kirjutustoimingutega, mis on olulised selliste toimingute jaoks nagu operatsioonisüsteemi käivitamine või rakenduste käivitamine.
Maksma
SSD-d on üldiselt kallimad kui kõvakettad, kuid hind on viimastel aastatel oluliselt langenud. 1 TB sisemine 2.5-tolline kõvaketas maksab 40–60 dollarit, 1 TB sisemine SSD aga 100–150 dollarit. SSD gigabaidi hind on siiski kõrgem kui HDD oma.
Vormi tegurid
SSD-sid on mitmes vormis, sealhulgas 2.5-tolline, M.2 ja PCIe. 2.5-tolline kujutegur sarnaneb mehaanilise kõvaketta omaga ning seda kasutatakse tavaliselt sülearvutites ja lauaarvutites. M.2 SSD-d on väiksemad ja kompaktsemad, mistõttu on need ideaalsed kasutamiseks ultraraamatutes ja tahvelarvutites. PCIe SSD-d on kiireimad saadaolevad SSD-d ja neid kasutatakse tavaliselt tipptasemel tööjaamades ja mänguarvutites.
Ühilduvuse osas saab SSD-sid ühendada emaplaadiga SATA või NVMe liideste abil. SATA on kõige levinum liides ja ühildub enamiku emaplaatidega. NVMe on uuem liides, mis on kiirem kui SATA ja mida kasutatakse suure jõudlusega SSD-de jaoks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et SSD-d on kiiremad ja kallimad kui HDD-d, kuid need pakuvad paremat jõudlust ja on töökindlamad. SSD ja HDD vahel valides arvestage oma eelarvet, vajalikku vormitegurit ja liidese ühilduvust emaplaadiga.
Kuidas SSD-d töötavad
Solid State Drives (SSD) on teatud tüüpi salvestusseadmed, mis kasutavad andmete salvestamiseks NAND-välkmälu. Need on kiiremad, vastupidavamad ja tarbivad vähem energiat kui traditsioonilised kõvakettad (HDD). Selles jaotises vaatleme lähemalt, kuidas SSD-d töötavad.
NAND-välkmälu
NAND-välkmälu on teatud tüüpi mittelenduv salvestustehnoloogia, mis säilitab andmeid isegi siis, kui toide on välja lülitatud. See koosneb mälurakkudest, mis salvestavad andmeid elektrilaengute kujul. NAND-välkmälu on jaotatud lehtedeks, mis jagatakse edasi plokkideks. Kui andmed kirjutatakse SSD-le, salvestatakse need lehtedele. Kui leht on täis, teisaldatakse andmed uuele lehele ja vana leht märgitakse kustutamiseks. Kui plokk on märgitud kustutamiseks, teisaldatakse plokis olevad andmed uude plokki ja vana plokk kustutatakse. Seda protsessi nimetatakse prügikoristamiseks.
kontroller
Kontroller on SSD aju. See haldab andmevoogu arvuti ja NAND-välkmälu vahel. See täidab ka selliseid funktsioone nagu vigade parandamine, kulumise tasandamine ja krüpteerimine. Veaparandus tagab andmete täpse lugemise ja kirjutamise. Kulumise nivelleerimine tagab, et andmed kirjutatakse ühtlaselt kõikidesse mälurakkudesse, mis takistab mõne raku kiiremat kulumist kui teistel. Krüpteerimine tagab andmete turvalisuse.
Bandwidth
Ribalaius on andmemaht, mida saab teatud aja jooksul edastada. SSD-del on suurem ribalaius kui HDD-del, mis tähendab, et nad suudavad andmeid kiiremini edastada. SSD ribalaiuse määravad mitmed tegurid, sealhulgas liides, kontroller ja NAND-välkmälu. SSD-de levinuim liides on SATA, mille maksimaalne ribalaius on 600 MB/s. PCIe liideste maksimaalne ribalaius võib seevastu olla mitu gigabaiti sekundis.
Kokkuvõtteks võib öelda, et SSD-d kasutavad andmete salvestamiseks NAND-välkmälu, neil on kontroller, mis haldab andmevoogu ja nende ribalaius on suurem kui HDD-del. Need tegurid muudavad need kiiremaks, vastupidavamaks ja energiasäästlikumaks kui traditsioonilised kõvakettad.
SSD-de eelised
Solid State Drives (SSD) on muutunud paljude tehnikatundlike kasutajate jaoks salvestuslahenduseks, kuna neil on palju eeliseid traditsiooniliste kõvaketaste (HDD) ees. Siin on mõned SSD-de peamised eelised:
Kiirus
SSD-de üks olulisemaid eeliseid on nende kiirus. SSD-d suudavad andmeid lugeda ja kirjutada palju kiiremini kui kõvakettad, millel on mehaanilised osad, mis peavad andmetele juurdepääsuks liikuma. SSD-d pääsevad andmetele ligi koheselt, muutes need ideaalseks kiiret andmeedastuskiirust nõudvate ülesannete jaoks. Näiteks arvuti käivitamine, rakenduse käivitamine või faili avamine on SSD-ga palju kiirem.
KLASS
SSD-d on vastupidavamad kui kõvakettad, kuna neil pole liikuvaid osi, mis võivad aja jooksul kuluda. Kõvakettad on altid mehaanilistele riketele, nagu peakrahte, mis võivad põhjustada andmete kadu. Seevastu SSD-d on töökindlamad ja taluvad rohkem füüsilist väärkohtlemist, näiteks kukkumisi või põrutusi.
Energiatõhususe
SSD-d on energiasäästlikumad kui kõvakettad, kuna tarbivad vähem energiat. Kuna SSD-del pole liikuvaid osi, vajavad need töötamiseks vähem energiat, mistõttu on need ideaalsed sülearvutite ja muude kaasaskantavate seadmete jaoks. SSD-d toodavad ka vähem soojust kui kõvakettad, mis võib aidata pikendada arvuti komponentide eluiga.
Kokkuvõttes pakuvad SSD-d kõvaketaste ees märkimisväärset eelist kiiruse, vastupidavuse ja energiatõhususe osas. Kuigi need võivad olla kallimad kui kõvakettad, muudavad nende pakutavad eelised paljude kasutajate jaoks kasulikuks investeeringuks.
SSD-de miinused
Kuigi SSD-d pakuvad traditsiooniliste kõvaketaste ees palju eeliseid, on neil ka mõningaid puudusi, mida kasutajad peaksid enne ostu sooritamist arvestama.
Maksma
SSD-de üks olulisemaid puudusi on nende maksumus. SSD-d on üldiselt kallimad kui traditsioonilised kõvakettad, dollari gigabiti suhe on sageli kaks korda kõrgem. See tähendab, et SSD-dega varustatud arvutid ja muud seadmed on üldiselt kallimad kui traditsiooniliste kõvakettaga seadmed.
Siiski on oluline märkida, et SSD-de hind on aastate jooksul pidevalt langenud ja need muutuvad taskukohasemaks. Lisaks võib SSD-de suurenenud kiirus ja töökindlus muuta need teatud kasutajatele kasulikuks investeeringuks.
Võimsus
Teine SSD-de puudus on nende mahutavus. Kuigi SSD-d on saadaval suurema mahutavusega kui varem, pakuvad need siiski üldiselt vähem salvestusruumi kui traditsioonilised kõvakettad. See võib olla oluline probleem kasutajatele, kes peavad salvestama suuri andmemahtusid, näiteks videofaile või kõrge eraldusvõimega pilte.
Siiski on oluline märkida, et paljud kasutajad ei pruugi vajada nii palju salvestusruumi, kui nad arvavad. Näiteks võivad kasutajad, kes kasutavad oma arvutit peamiselt veebisirvimiseks ja meilimiseks, avastada, et nende vajadusteks piisab väiksema mahuga SSD-st.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi SSD-d pakuvad traditsiooniliste kõvaketaste ees palju eeliseid, on neil ka mõningaid puudusi, mida kasutajad peaksid arvestama. Nende hulka kuuluvad nende kõrgem hind ja väiksem võimsus. Siiski on oluline kaaluda neid puudusi SSD-de pakutava suurema kiiruse ja töökindlusega.
SSD liidesed
SSD liideste osas on kolm peamist tüüpi: SATA, NVMe ja PCIe. Igal liidesel on oma eelised ja puudused ning nendevaheliste erinevuste mõistmine aitab teil valida oma vajadustele sobiva SSD.
SATA
SATA (Serial ATA) on vanim ja levinum liides, mida SSD-d kasutavad. SATA SSD-d kasutavad arvutiga liidestamiseks SATA 3. Nende maksimaalne teoreetiline kiirus on umbes 600 megabaiti sekundis. Need ühenduvad teie emaplaadiga SATA-pordi kaudu. SATA SSD-d on laialdaselt saadaval ja võrreldes teiste SSD-dega suhteliselt taskukohased. Need on hea valik enamikule kasutajatele, kes soovivad oma arvuti salvestusruumi uuendada.
NVMe
NVMe (Non-Volatile Memory Express) on uuem liides, mis on loodud spetsiaalselt SSD-de jaoks. NVMe SSD-d kasutavad teie arvutiga teabe vahetamiseks PCI Expressi (PCIe) liidest. See võimaldab NVMe SSD-del saavutada palju suuremaid kiirusi kui SATA SSD-d. NVMe SSD-dega on võimalik saavutada lugemiskiirus kuni 3,500 megabaiti sekundis ja kirjutamiskiirus kuni 3,000 megabaiti sekundis. NVMe SSD-d on kallimad kui SATA SSD-d, kuid pakuvad palju paremat jõudlust. Kui vajate kiiret salvestusruumi nõudlike rakenduste jaoks, nagu videotöötlus või mängimine, on NVMe SSD õige tee.
PCIe
PCIe (Peripheral Component Interconnect Express) on kiire liides, mida kasutavad palju erinevat tüüpi seadmed, sealhulgas graafikakaardid ja võrgukaardid. PCIe SSD-d kasutavad teie arvutiga teabe vahetamiseks PCIe liidest. PCIe SSD-d suudavad saavutada isegi suurema kiiruse kui NVMe SSD-d. Nendega on võimalik saavutada lugemiskiirus kuni 7,000 megabaiti sekundis ja kirjutamiskiirus kuni 6,000 megabaiti sekundis. PCIe SSD-d on kiireim ja kallim SSD tüüp. Tavaliselt kasutatakse neid tipptasemel tööjaamades ja serverites.
Lisaks nendele kolmele peamisele liidesele on ka teisi liideseid, nagu U.2, mida mõned SSD-d kasutavad. Need liidesed on aga vähem levinud ja neid kasutatakse tavaliselt ainult ettevõtte seadetes.
Kokkuvõttes sõltub SSD-le valitud liides teie vajadustest ja eelarvest. SATA SSD-d on enamiku kasutajate jaoks hea valik, samas kui NVMe SSD-d on kiiremad ja kallimad. PCIe SSD-d on kiireimad ja kallimad ning neid kasutatakse tavaliselt ainult tipptasemel tööjaamades ja serverites.
Õige SSD valimine
Õige SSD valimisel tuleb arvestada mõne võtmeteguriga. Nende hulka kuuluvad mahtuvus, vormitegur ning lugemis- ja kirjutamisandmed. Vaatame kõiki neid tegureid lähemalt.
Võimsus
SSD mahutavus on oluline tegur, mida tuleb arvesse võtta, kuna see määrab, kui palju andmeid saate kettale salvestada. SSD-sid on erineva mahuga, alates 128 GB kuni 4 TB või rohkem. SSD mahu valimisel on oluline arvestada salvestusvajadustega. Kui teil on vaja salvestada vaid mõned failid või rakendused, võib piisata väiksema mahutavusega SSD-st. Kui teil on vaja salvestada palju andmeid, näiteks fotosid, videoid või suuri tarkvararakendusi, võib vaja minna suurema mahutavusega SSD-d.
Form Factor
SSD vormitegur viitab selle füüsilisele suurusele ja kujule. SSD-del on kaks peamist vormitegurit: 2.5-tolline ja M.2. 2.5-tollised SSD-d on traditsioonilisemad vormitegurid ja on loodud sobima standardsesse draivi sahtlisse. M.2 SSD-d on väiksemad ja mõeldud otse emaplaadile sobima. SSD vormiteguri valimisel on oluline arvestada arvuti vaba ruumi ja emaplaadi ühilduvusega.
Andmete lugemine ja kirjutamine
SSD lugemis- ja kirjutamisandmed viitavad selle kiirusele ja jõudlusele. SSD-d on tavaliselt kiiremad kui traditsioonilised kõvakettad, kuid kiirus võib olenevalt konkreetsest SSD-st erineda. SSD-ketta valimisel on oluline arvestada lugemis- ja kirjutamiskiirust ning draivis kasutatava mälu tüüpi. Mõned SSD-d kasutavad SLC-, MLC- või TLC-mälu, kusjuures SLC on kiireim ja kallim valik.
Kokkuvõtteks võib öelda, et õige SSD-ketta valimisel on oluline arvestada draivi mahtu, vormitegurit ning lugemis- ja kirjutamisandmeid. See tagab, et valite SSD, mis vastab teie salvestusvajadustele ja pakub teie arvutile parimat jõudlust.
Järeldus
Kokkuvõtteks võib öelda, et SSD-d on teatud tüüpi salvestusseadmed, mis kasutavad andmete püsivaks salvestamiseks integraallülitusi. Need on kiiremad, töökindlamad ja tarbivad vähem energiat kui traditsioonilised kõvakettad (HDD).
Kuigi SSD-d on kallimad kui kõvakettad, muudavad nende eelised kiiruse, töökindluse ja energiatõhususe osas need kasulikuks investeeringuks neile, kes vajavad suure jõudlusega salvestusruumi.
SSD-sid kasutatakse tavaliselt sülearvutites, lauaarvutites ja serverites ning need on saadaval mitmesugustes vormitegurites, sealhulgas M.2, SATA ja PCIe.
Üldiselt pakuvad SSD-d märkimisväärselt paremat jõudlust võrreldes traditsiooniliste HDD-dega, muutes need suurepäraseks valikuks neile, kes vajavad kiiret ja usaldusväärset salvestusruumi.
Rohkem lugemist
Tahkisketas (SSD) on teatud tüüpi arvuti salvestusseade, mis kasutab integraallülitusseadmeid andmete püsivaks salvestamiseks ilma pideva toiteallikata. Erinevalt kõvakettast (HDD) pole SSD-l liikuvaid osi ning see salvestab andmeid ja pääseb neile juurde integraallülituste abil (allikas: Intel).
Seotud veebisaidi salvestustingimused