NAS ehk Network Attached Storage on võrguga ühendatud salvestusseadme tüüp, mis võimaldab mitmel kasutajal ja seadmel selle võrgu kaudu andmetele juurde pääseda ja neid salvestada.
NAS tähistab Network Attached Storage. See on teatud tüüpi salvestusseade, mis loob ühenduse võrguga, nagu teie koduse WiFi, ja võimaldab teil salvestada faile mitmest seadmest, näiteks arvutist või nutitelefonist, ning neile juurde pääseda. See on nagu oma isiklik pilvesalvestusruum, millele pääsete juurde kõikjalt oma võrgus. Mõelge sellele kui suurele välisele kõvakettale, mida kõik teie kodus saavad korraga kasutada.
Network Attached Storage (NAS) on spetsiaalne failisalvestussüsteem, mis võimaldab mitmel kasutajal ja seadmel tsentraliseeritud kettamahust andmeid hankida. See on teatud tüüpi salvestusarhitektuur, mis muudab salvestatud andmed võrguga ühendatud seadmetele juurdepääsetavamaks. NAS on üks kolmest peamisest salvestusarhitektuurist koos Storage Area Networks (SAN) ja Direct-Attached Storage (DAS).
NAS-seadmeid nimetatakse NAS-draivideks või NAS-süsteemideks. Need toimivad tsentraliseeritud võrgujagamistena kasutamiseks kohaliku võrgu kaudu. Teised võrgus olevad masinad saavad NAS-iga ühenduse luua, et andmeid lugeda ja kirjutada, nagu oleks draiv otse nende arvutiga ühendatud. NAS-i kasutatakse tavaliselt kodudes, väikeettevõtetes ja ettevõtetes failide, dokumentide, fotode, videote ja muu digitaalse sisu salvestamiseks ja jagamiseks.
Mis on NAS?
Määratlus
Network Attached Storage (NAS) on andmesalvestuse tüüp, mis võimaldab mitmel kasutajal võrgu kaudu faile salvestada ja jagada. See on spetsiaalne failiserver, mis ühendub võrguga TCP/IP kaudu ja pakub kasutajatele tsentraliseeritud salvestusruumi, et pääseda juurde andmetele ja failidele, nagu oleks draiv otse arvutiga ühendatud. NAS-seadmeid tuntakse tavaliselt NAS-draivide, NAS-süsteemide, NAS-serverite, NAS-peade, NAS-kastide või NAS-üksustena.
NAS-seadmetel on tavaliselt mitu draivipesa, mis mahutavad kõvakettadraive (HDD), pooljuhtdraive (SSD) või kõik välkmälu massiive. Neid saab konfigureerida erinevatele RAID-tasemetele, et tagada andmete liiasus ja parandada jõudlust. NAS-süsteemid toetavad ka erinevaid võrguprotokolle, nagu SMB, NFS, FTP ja HTTP, et võimaldada platvormidevahelist failijagamist.
ajalugu
NAS-tehnoloogiat on kasutatud alates 1980. aastate lõpust, kuid alles 1990. aastate keskel sai see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas populaarseks. Algusaegadel olid NAS-seadmed kallid ja piiratud võimsusega, kuid tehnoloogia arenedes muutusid need taskukohasemaks ja skaleeritavamaks.
Tänapäeval kasutavad NAS-seadmeid igas suuruses ettevõtted, aga ka kodukasutajad. Need pakuvad kulutõhusat ja paindlikku lahendust andmete salvestamiseks ja jagamiseks, samuti varundus- ja avariitaastevõimalusi. NAS-süsteeme saab hallata ja konfigureerida veebiliidese kaudu, mis muudab nende kasutamise ja hooldamise lihtsaks.
Järeldus
NAS on võimas ja mitmekülgne lahendus andmete salvestamiseks ja failide jagamiseks. See pakub tsentraliseeritud salvestusruumi mitmele kasutajale andmetele ja failidele võrgu kaudu juurde pääsemiseks ning toetab erinevaid võrguprotokolle ja RAID-tasemeid, et parandada jõudlust ja andmete liiasust. NAS-seadmeid saab konfigureerida ja hallata veebiliidese kaudu, mis muudab nende kasutamise ja hooldamise lihtsaks. Olenemata sellest, kas olete väikeettevõte või kodukasutaja, võib NAS pakkuda kulutõhusat ja skaleeritavat salvestuslahendust.
NAS-süsteemid
NAS-süsteemid on spetsiaalsed failisalvestusseadmed, mis võimaldavad mitmel kasutajal ja heterogeensetel klientseadmetel andmeid tsentraliseeritud kettamahust hankida. Need süsteemid toimivad tsentraliseeritud võrgujagamistena kasutamiseks kohaliku võrgu kaudu, võimaldades teistel võrgu masinatel NAS-iga ühenduse luua, et lugeda ja kirjutada andmeid nii, nagu oleks draiv otse nende arvutiga ühendatud. Selles jaotises käsitleme riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemi, millest NAS-süsteem koosneb.
riistvara
NAS-süsteem koosneb mitmest riistvarakomponendist, sealhulgas CPU-st, mälust, võrguliidest ja füüsilisest salvestusruumist. Need komponendid töötavad koos, et pakkuda usaldusväärset ja tõhusat failisalvestuslahendust. Mõned turul saadaolevad populaarsed NAS-süsteemid on Synology, QNAP, IBM ja NetApp.
tarkvara
NAS-süsteemis töötav tarkvara vastutab failide salvestamise, kasutaja juurdepääsu ja võrguühenduse haldamise eest. Tarkvara on konteinerite jaoks valmis, võimaldades kasutajatel installida täiendavaid rakendusi ja teenuseid, et laiendada NAS-süsteemi funktsionaalsust. Üks populaarsemaid NAS-süsteemis failide salvestamiseks kasutatavaid protokolle on Apple Fileing Protocol (AFP).
Operatsioonisüsteem
NAS-süsteemi operatsioonisüsteem on loodud olema kerge ja tõhus, võimaldades süsteemil sujuvalt töötada, ilma et see kulutaks liiga palju ressursse. Operatsioonisüsteem vastutab riistvarakomponentide, tarkvararakenduste ja võrguühenduse haldamise eest. Mõned populaarsed NAS-süsteemides kasutatavad kerged operatsioonisüsteemid on FreeNAS, OpenMediaVault ja NAS4Free.
Kokkuvõtteks võib öelda, et NAS-süsteem on tsentraliseeritud failisalvestusseade, mis võimaldab mitmel kasutajal ja kliendiseadmel tsentraliseeritud kettamahust andmeid hankida. Riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteem töötavad koos, et pakkuda usaldusväärset ja tõhusat failisalvestuslahendust.
Võrgu protokollid
NAS-i salvestatud andmetele juurdepääsul mängivad võrguprotokollid NAS-i ja kliendiseadmete vahelise suhtluse võimaldamisel üliolulist rolli. Siin on mõned kõige levinumad NAS-iga kasutatavad võrguprotokollid:
TCP / IP
TCP/IP on standardne võrguprotokoll, mida kasutatakse Interneti kaudu suhtlemiseks. Seda protokolli kasutavad ka enamik NAS-seadmeid kliendiseadmetega suhtlemiseks. See protokoll võimaldab edastada andmeid võrgu kaudu usaldusväärsel ja turvalisel viisil.
SMB (serveri sõnumiplokk)
SMB on võrguprotokoll, mida Windowsi-põhised arvutid kasutavad failide, printerite ja muude ressursside jagamiseks. Seda kasutatakse tavaliselt ka NAS-seadmetega, et võimaldada failide jagamist Windowsi-põhiste klientseadmete ja NAS-i vahel.
NFS (võrgu failisüsteem)
NFS on võrguprotokoll, mida Unixi-põhised süsteemid kasutavad failide jagamiseks võrgu kaudu. Seda kasutatakse tavaliselt NAS-seadmetega, et võimaldada failide jagamist Unixi-põhiste klientseadmete ja NAS-i vahel.
iSCSI (Interneti väikese arvutisüsteemi liides)
iSCSI on võrguprotokoll, mida kasutatakse salvestusseadmetele juurdepääsuks võrgu kaudu. See võimaldab kliendiseadmetel juurdepääsu salvestusseadmetele nii, nagu oleksid need otse kliendiseadmega ühendatud.
Fiber Channel
Fibre Channel on kiire võrguprotokoll, mida kasutatakse salvestusseadmetele juurdepääsuks võrgu kaudu. Seda kasutatakse tavaliselt ettevõtte tasemel salvestusvõrkudes.
Kokkuvõtteks võib öelda, et NAS-seadmetega kasutatavate võrguprotokollide mõistmine on NAS-i ja kliendiseadmete vahelise suhtluse võimaldamiseks ülioluline. Kasutades sobivat võrguprotokolli, pääsevad kliendiseadmed NAS-i salvestatud andmetele usaldusväärsel ja turvalisel viisil juurde.
jõudlus
NAS-i kaalumisel on jõudlus oluline tegur. Siin on mõned peamised aspektid, mida meeles pidada.
File System
NAS-i kasutatav failisüsteem võib selle jõudlust oluliselt mõjutada. Mõned populaarsed failisüsteemid, mida NAS-seadmed kasutavad, on NTFS, ext4 ja Btrfs. NTFS on populaarne valik Windowsi-põhiste süsteemide jaoks, samas kui ext4 ja Btrfs kasutatakse tavaliselt Linuxi keskkondades. Btrfs pakub ka selliseid funktsioone nagu hetktõmmis ja andmete tihendamine, mis võivad teatud rakenduste jaoks kasulikud olla.
Data Storage
NAS-i salvestatud andmete hulk võib samuti mõjutada selle jõudlust. Kui salvestatud andmete hulk suureneb, võib ka nendele andmetele juurdepääsuks kuluv aeg pikeneda. Seetõttu on oluline valida oma vajadustele vastava piisava salvestusmahuga NAS.
RAID
RAID (Redundant Array of Independent Disks) on tehnoloogia, mida kasutatakse NAS-seadmete jõudluse ja töökindluse parandamiseks. RAID võimaldab ühendada mitu kõvaketast üheks loogiliseks üksuseks, mis võib parandada lugemis- ja kirjutamiskiirust. Valida on mitme erineva RAID-konfiguratsiooni vahel, millest igaühel on oma tugevad ja nõrgad küljed.
Välkmälu
Välkmälu, tuntud ka kui tahkismälu, muutub NAS-seadmetes üha populaarsemaks. Välkmälu pakub kiiremat lugemis- ja kirjutamiskiirust kui traditsioonilised kõvakettad, mis võib parandada üldist jõudlust. Kuid välkmälu on tavaliselt kallim kui traditsioonilised kõvakettad.
SSD-d
SSD-d (Solid State Drives) on teist tüüpi välkmälu, mida saab kasutada NAS-seadmetes. SSD-d pakuvad veelgi suuremat lugemis- ja kirjutamiskiirust kui traditsioonilised kõvakettad või välkmälu. Kuid need on ka kallimad kui muud tüüpi salvestusruumid ja ei pruugi kõigi rakenduste jaoks vajalikud olla.
Kokkuvõtteks võib öelda, et jõudlus on NAS-i valimisel oluline tegur. Toimivust võivad mõjutada failisüsteem, andmesalvestus, RAID-i konfiguratsioon ja salvestusruumi tüüp. Neid tegureid hoolikalt kaaludes saate valida NAS-i, mis vastab teie jõudlusvajadustele.
Varundamine ja avariitaaste
Andmete salvestamisel on varundamine ja avariitaaste kriitilised komponendid andmete kättesaadavuse ja äritegevuse järjepidevuse tagamiseks. Network Attached Storage (NAS) pakub usaldusväärset ja kulutõhusat lahendust varundamiseks ja katastroofi taastamiseks.
Andmete varundamine
Andmete varundamine on andmetest koopia loomise protsess, et kaitsta andmekao eest. NAS-seadmed pakuvad varukoopiate salvestamiseks tsentraliseeritud asukohta, mis muudab andmete haldamise ja juurdepääsu lihtsaks. NAS-i abil saate varundamist automatiseerida, et teie andmed oleksid alati ajakohased ja andmete kadumise korral hõlpsasti kättesaadavad.
Varukoopiad
Varukoopiad on hädavajalikud, et tagada andmete taastamine andmete kadumise korral. NAS-seadmed pakuvad mitmeid varundusvalikuid, sealhulgas järkjärguline, diferentsiaalne ja täielik varukoopia. Täiendavad varukoopiad varundavad ainult pärast viimast varukoopiat tehtud muudatusi, diferentsiaalvarukoopiad aga kõik muudatused pärast viimast täielikku varundust. Täielikud varukoopiad varundavad kõik andmed olenemata tehtud muudatustest.
Arhiveerimine
Arhiveerimine on andmete teisaldamine pikaajaliseks säilitamiseks edaspidiseks kasutamiseks. NAS-seadmed pakuvad andmete arhiveerimiseks kuluefektiivset lahendust, kuna need pakuvad suurt salvestusmahtu ja neid saab hõlpsasti laiendada. Andmete arhiveerimine võib samuti aidata vabastada ruumi esmastel salvestusseadmetel.
Online Storage
Veebisalvestusruum pakub andmete jaoks väljastpoolt varunduslahendust. NAS-i abil saate hõlpsalt seadistada võrgusalvestust, et tagada teie andmete alatine kaitse isegi katastroofi korral. Veebisalvestusruum pakub ka täiendavat kaitset varguse, tulekahju või muude katastroofide põhjustatud andmete kadumise eest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et varundamine ja avariitaaste on iga andmesalvestuslahenduse kriitilised komponendid. NAS-i abil saate hõlpsasti automatiseerida varukoopiaid, hallata varukoopiaid, arhiveerida andmeid ja salvestada andmeid katastroofi taastamiseks väljaspool asukohta.
Turvalisus ja juhtimine
NAS-i (Network Attached Storage) puhul on turvalisus ja haldus kriitilised komponendid, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. Selles jaotises käsitleme teie NAS-seadme turvalisuse ja selle tõhusa haldamise tähtsust.
TURVALISUS
NAS-seadme kaitsmine on ülioluline, et kaitsta teie andmeid volitamata juurdepääsu ja võimalike küberrünnakute eest. Siin on mõned turvameetmed, mida saate oma NAS-seadme kaitsmiseks võtta.
- Seadistage tugevad paroolid ja lubage kahefaktoriline autentimine (2FA), et vältida volitamata juurdepääsu.
- Hoidke oma NAS-seadme püsivara ajakohasena, et tagada turvaaukude parandamine.
- Kasutage oma andmete kaitsmiseks varguse või volitamata juurdepääsu eest krüptimist.
- Piirake juurdepääsu oma NAS-seadmele, luues kindlate õigustega kasutajakontod.
juhtimine
Teie NAS-seadme tõhus haldamine on hädavajalik, et tagada selle tõhus toimimine ja teie salvestusvajaduste rahuldamine. Siin on mõned haldusnõuanded, mis aitavad teil oma NAS-seadmest maksimumi võtta.
- Jälgige regulaarselt oma NAS-seadme jõudlust, et tagada selle tõrgeteta töötamine.
- Looge varundamise ajakava, et tagada teie andmete korrapärane varundamine ja andmete kadumise korral taastamine.
- Kasutage oma andmete kaitsmiseks riistvaratõrgete eest RAID-i konfiguratsiooni.
- Seadistage hoiatused ja märguanded, et hoida teid kursis kõigi teie NAS-seadme probleemide või võimalike probleemidega.
konfiguratsioon
NAS-seadme õige konfigureerimine on oluline, et see vastaks teie salvestusvajadustele ja toimiks tõhusalt. Siin on mõned konfigureerimisnõuanded, mis aitavad teil alustada.
- Määrake oma salvestusvajadused ja valige sobiva salvestusmahuga NAS-seade.
- Konfigureerige oma NAS-seadme võrgusätted tagamaks, et see on teie võrgus juurdepääsetav.
- Seadistage failijagamisprotokollid, nagu SMB või NFS, et võimaldada failide jagamist kogu võrgus.
- Konfigureerige oma NAS-seadme kasutajakontod ja load tagamaks, et kasutajatel on juurdepääs asjakohastele failidele ja kaustadele.
Järgides neid turbe- ja haldusnõuandeid, saate tagada, et teie NAS-seade on turvaline, tõhus ja vastab teie salvestusvajadustele.
Skaalautuvus
Salvestuslahenduste puhul on skaleeritavus kriitilise tähtsusega tegur. Võrguühendusega salvestussüsteemid (NAS) pakuvad erinevaid skaleeritavuse võimalusi ja õige valimine on teie salvestusvajaduste rahuldamiseks hädavajalik.
Suurendatav NAS
Scale-Up NAS on traditsiooniline meetod mälumahu suurendamiseks, lisades olemasolevale NAS-seadmele rohkem kettaid. See meetod sobib väikeettevõtetele või kodukasutajatele, kes peavad oma salvestusmahtu järk-järgult suurendama. Kui lisate rohkem kettaid, suureneb NAS-seadme mälumaht ja see suudab käsitleda rohkem andmeid.
Kuid Scale-Up NAS-il on mõned piirangud. NAS-seadme salvestusmahu suurendamine võib olla kulukas ja plaatide lisamine võib nõuda seisakuid. Lisaks on NAS-seadmesse lisatavate ketaste arv piiratud, mis võib piirata süsteemi skaleeritavust.
Suurendatav salvestusruum
Scale-Out Storage on meetod salvestusmahu suurendamiseks, lisades võrku rohkem NAS-seadmeid. See meetod sobib ettevõtetele, kes peavad oma salvestusmahtu kiiresti ja tõhusalt suurendama. Lisades rohkem NAS-seadmeid, suureneb võrgu salvestusmaht ja see suudab töödelda rohkem andmeid.
Scale-Out Storage pakub Scale-Up NAS-iga võrreldes mitmeid eeliseid. See on paindlikum, kuna võimaldab kasutajatel lisada rohkem mälumahtu ilma seisakuta. Lisaks saab see käsitleda suuremat arvu kettaid, mis muudab selle skaleeritavamaks kui Scale-Up NAS.
Scale-out NAS
Scale-Out NAS on Scale-Up NAS-i ja Scale-Out Storage kombinatsioon. See võimaldab kasutajatel lisada olemasolevale NAS-seadmele rohkem kettaid ja lisada võrku ka rohkem NAS-seadmeid. See meetod sobib ettevõtetele, kes peavad oma salvestusmahtu järk-järgult ja tõhusalt suurendama.
Scale-Out NAS pakub mitmeid eeliseid võrreldes Scale-Up NAS-i ja Scale-Out Storage'iga. See on paindlikum kui Scale-Up NAS, kuna see võimaldab kasutajatel lisada rohkem kettaid ilma seisakuta. Lisaks on see skaleeritavam kui Scale-Out Storage, kuna suudab käsitleda suuremat hulka kettaid ja NAS-seadmeid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et NAS-süsteemi jaoks sobiva skaleeritavuse valiku valimine on teie salvestusvajaduste rahuldamiseks ülioluline. Scale-Up NAS sobib väikeettevõtetele või kodukasutajatele, kes peavad oma salvestusmahtu järk-järgult suurendama. Scale-Out Storage sobib ettevõtetele, kes peavad oma salvestusmahtu kiiresti ja tõhusalt skaleerima. Scale-Out NAS sobib ettevõtetele, kes peavad oma salvestusmahtu järk-järgult ja tõhusalt suurendama, säilitades samal ajal paindlikkuse ja mastaapsuse.
Cloud Storage
NAS on suurepärane võimalus suurte andmemahtude salvestamiseks, muutes need kõikjalt juurdepääsetavaks. See pole aga ainus kasutajatele saadaolev võimalus. Pilvesalvestus on veel üks populaarne valik andmete salvestamiseks. Pilvesalvestus on andmete salvestamise mudel, kus andmed salvestatakse kaugserveritesse, millele pääseb juurde Interneti kaudu. Pilvesalvestus on kasutajatele suurepärane võimalus kes soovivad oma andmeid turvaliselt salvestada ja neile kõikjalt juurde pääseda.
avalik Cloud
Avalik pilvesalvestus on pilvesalvestuse tüüp, mida omavad ja haldavad kolmandatest osapooltest pilveteenuse pakkujad. Avalikud pilvesalvestusteenused on saadaval kõigile, kes soovivad neid kasutada. Avalikku pilvesalvestust kasutatakse tavaliselt mittetundlike andmete (nt fotod, videod ja muusika) salvestamiseks. Avalik pilvesalvestus on taskukohane valik kasutajatele, kes soovivad oma andmeid turvaliselt salvestada, ilma et peaksid investeerima kallisse riistvarasse.
Pilve pakkujad
Pilvepakkujad on ettevõtted, mis pakuvad kasutajatele pilvesalvestusteenuseid. Mõned kõige populaarsemad pilveteenuse pakkujad on Amazon Web Services (AWS), Google Cloud Platform (GCP) ja Microsoft Azure. Iga pilveteenuse pakkuja pakub erinevaid funktsioone ja hinnaplaane. Kasutajad peaksid valima pilveteenuse pakkuja, mis vastab nende vajadustele ja eelarvele kõige paremini.
Pilvesalvestuse kasutamise eeliseks on see, et kasutajad ei pea muretsema riistvara hooldamise pärast. Pilvepakkujad hoolitsevad kogu riistvara hoolduse ja uuenduste eest. Pilvesalvestuse kasutamise eeliseks on ka see, et kasutajad saavad oma andmetele juurde pääseda kõikjal, kus on Interneti-ühendus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pilvesalvestus on suurepärane võimalus kasutajatele, kes soovivad oma andmeid turvaliselt salvestada ja neile kõikjalt juurde pääseda. Avalik pilvesalvestus on taskukohane valik kasutajatele, kes soovivad salvestada mittetundlikke andmeid. Pilveteenuse pakkujad pakuvad erinevaid funktsioone ja hinnaplaane, seega peaksid kasutajad valima teenusepakkuja, mis vastab nende vajadustele ja eelarvele kõige paremini.
NAS-i rakendused
NAS-seadmetel on lai valik rakendusi ja neid saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Siin on mõned NAS-i levinumad rakendused:
Struktureeritud andmed
NAS-i saab kasutada struktureeritud andmete, näiteks andmebaaside, arvutustabelite ja muud tüüpi struktureeritud andmete salvestamiseks. Seda tüüpi andmed on tavaliselt jaotatud tabeliteks ning neid saab hõlpsasti otsida ja hankida. NAS võib pakkuda suure jõudlusega salvestusruumi struktureeritud andmetele, võimaldades kiiret juurdepääsu suurtele andmekogumitele ja nendega manipuleerida.
Struktureerimata andmed
NAS-i saab kasutada ka struktureerimata andmete, näiteks dokumentide, piltide ja videote salvestamiseks. Seda tüüpi andmeid ei korraldata tavaliselt tabeliteks ning nende otsimine ja toomine võib olla keerulisem. Siiski võib NAS pakkuda tsentraliseeritud asukohta struktureerimata andmete salvestamiseks, muutes selle haldamise ja jagamise lihtsamaks.
Streaming Media
NAS-i saab kasutada meediumifailide, näiteks muusika ja videote salvestamiseks ja voogesitamiseks. See võib olla eriti kasulik koduste meelelahutussüsteemide jaoks, kus samadele meediumifailidele on juurdepääs mitmel seadmel. NAS võib pakkuda tsentraliseeritud asukohta meediumifailide salvestamiseks, muutes selle haldamise ja jagamise lihtsamaks.
Kliendisuhete juhtimine
NAS-i saab kasutada kliendisuhete halduse (CRM) andmete, näiteks kliendiprofiilide, kontaktteabe ja müügiandmete salvestamiseks. Seda tüüpi andmeid kasutavad müügi- ja turundusmeeskonnad tavaliselt kliendisuhete haldamiseks ja müügitulemuste parandamiseks. NAS võib pakkuda tsentraliseeritud asukohta CRM-i andmete salvestamiseks, muutes nende haldamise ja jagamise lihtsamaks.
Inimressursside juhtimine
NAS-i saab kasutada ka personalijuhtimise (HRM) andmete, näiteks töötajate profiilide, palgaarvestuse ja tulemusandmete salvestamiseks. Seda tüüpi andmeid kasutavad personalimeeskonnad tavaliselt töötajate tulemuslikkuse ja hüvitiste haldamiseks. NAS võib pakkuda tsentraliseeritud asukohta personalijuhtimise andmete salvestamiseks, muutes nende haldamise ja jagamise lihtsamaks.
Masinõpe
NAS-i saab kasutada andmete salvestamiseks masinõppe (ML) rakenduste jaoks. ML nõuab suuri andmekogumeid, et treenida algoritme ja teha ennustusi. NAS võib pakkuda suure jõudlusega salvestusruumi ML-andmekogumitele, võimaldades kiiret juurdepääsu suurtele andmekogumitele ja nendega manipuleerimist.
Üldiselt saab NAS-seadmeid kasutada mitmesuguste rakenduste jaoks ja need võivad pakkuda tsentraliseeritud asukohta andmete salvestamiseks ja haldamiseks. Olenemata sellest, kas teil on vaja salvestada struktureeritud või struktureerimata andmeid, meediumifaile, CRM-i andmeid, HRM-i andmeid või ML-andmekogumeid, võib NAS pakkuda usaldusväärset ja suure jõudlusega salvestuslahendust.
Järeldus
Kokkuvõtteks võib öelda, et Network Attached Storage (NAS) on tsentraliseeritud failisalvestussüsteem, mis võimaldab mitmel kasutajal ja seadmel jagatud kettamahust andmeid hankida. NAS-seadmed on kulutõhus ja tõhus lahendus, mida saab kasutada kodudes, väikeettevõtetes ja suurettevõtetes.
NAS-seadmed pakuvad mitmeid eeliseid, sealhulgas:
- Failide ja dokumentide lihtne jagamine mitme seadme ja kasutaja vahel
- Tsentraliseeritud andmete varundamine ja salvestamine
- Kaugjuurdepääs andmetele kõikjalt, kus on Interneti-ühendus
- Skaleeritavus kasvavate salvestusvajaduste rahuldamiseks
- Lihtne paigaldus ja hooldus
NAS-seadmeid on erineva kuju ja suurusega ning erineva salvestusmahu ja funktsioonidega. Oluline on valida õige NAS-seade, mis vastab teie konkreetsetele nõuetele. Mõned tegurid, mida NAS-seadme valimisel arvestada, on järgmised:
- Mälumaht
- Draivipesade arv
- Protsessori kiirus ja RAM
- RAID konfiguratsioon
- Ühenduvusvalikud
- Hind
Üldiselt on NAS-seadmed suurepärane investeering kõigile, kes soovivad oma salvestusruumi tsentraliseerida ja andmetele juurdepääsetavust parandada. Õige NAS-seadmega saate hõlpsasti faile jagada, andmeid varundada ja oma failidele kõikjalt juurde pääseda.
Rohkem lugemist
NAS tähistab Network Attached Storage. See on teatud tüüpi failide salvestusseade, mis pakub failipõhist jagatud salvestusruumi standardse Etherneti ühenduse kaudu kasutamiseks kohaliku võrgu kaudu. Mitu kasutajat saavad salvestada ja jagada faile tsentraliseeritud failiserveris, millele pääsevad juurde teised võrgus olevad masinad, nagu oleks draiv otse nende arvutiga ühendatud. NAS-seadmeid tuntakse ka NAS-draivide, NAS-süsteemide, NAS-kastide, NAS-seadmete, NAS-serverite või NAS-peadena. (allikas: IBM ja TechTarget)
Seotud pilvandmetöötluse tingimused